Arhiiv kuude lõikes: jaanuar 2015

Educa haridusmess keskendus koolirahva heaolule

Laupäeval, 24. jaanuaril külastasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eestvedamisel kaheksa erinevate õppeasutuste haridustehnoloogi ja aineõpetajat Helsingis Educa haridusmessi.

educa

Eestlasi kohtas messil teisigi – Soome suurima haridusmessi külastamine on iga-aastaseks traditsiooniks saanud ka paljudele Eesti haridusametnikele, koolijuhtidele ja õpetajatele.

Educa külastajatele avaldas muljet messil pakutava mitmekülgsus. „Ampluaa oli ikka üsna lai,“ kiitis Heikki Eljas Tallinna Majanduskoolist. „See oli tõeline õpetajatele mõeldud üritus, kus igale haridustasemele leidus midagi. Toimusid loengud ja seminarid, ülikoolid tutvustasid õppimisvõimalusi, nägi õpikukirjastuste väljapanekuid, kusagil olid isegi müügiletid arendavate mänguasjadega, keegi viis läbi tervisevõimlemist jne. Samas tehnoloogilisi lahendusi ei pakutud nii palju, kui esialgu arvasin.“

Loe edasi messikülastajate kogetu kohta Koolielu portaalist.

Educa haridusmessil käisid: Heikki Eljas Tallinna Majanduskoolist, Anne Kalmus Paikuse Põhikoolist, Siret Lahemaa Lauka Põhikoolist, Anu Peri Tuule Lasteaiast, Veronika Rogalevitš Tallinna Ülikoolist, Anneli Rumm Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor, Tiia Salm Jäneda Koolist, Urmas Tokko Tartu Tamme Gümnaasiumist ja Kristi Semidor Hariduse Infotehnoloogias Sihtasutusest.

Heikki Eljase fotod Educa kaustas.

Talvekooli 2. päev

Laupäev, 17. jaanuar koosnes kolmest osast. Kui reedel tegime tugevat rühmatööd ja ajude ragistamist, siis laupäeval oli mitmete „üllatusmunade“ avamine. Laupäev oli uute leidude päev.
Reedel kuulsin mõnegi osaleja suust: „Vot homme on tõeliselt põnev päev, siis kuuleb paljude uute leidude kohta. Saab uusi rakendusi, mida oma töös kasutada ning teistele õpetada. Kas sul on juba oma esitlus valmis? Mida tutvustad?“

Uusi leide oli tõesti palju, huvitavaid ning kasulikke.

Rühmatöö „Uued leiud“ esitlused kuulatud/esitletud, ootas ees hääletamine. See oli raske, kuna häid äppe oli ju mitu ning kõigile tahtnuks hääle anda ja nad võidule upitada.

Populaarsemad olid: Zoom.us – videokonverentsi loomiseks; TeamViewer – lihtne, kiire ja kindel töölaua jagaja; Desmos visuaalne matemaatika ja palju teisi.

Päeva teine osa oli planeeritud paralleelsete töötubade vahel. Osaleda sai „Äpi loomine töövahendiga MIT App Inventor 2“ töötoas, mille tulemusena valmis kaks mobiilirakendust. Teine töötuba oli „Animatsiooni loomine nutiseadmega“, kus katsetati erinevaid rakendusi Androidile ja iPad’ile ning valmis nii mõnigi animatsioon. Näiteks PicPac, mis oli igati sobilik Taagepera lossi 🙂 Mulle tundus, et äpi loomise rühmas käis tõsine mõtlemine ja programmeerimine, kuid animatsioonis oli tõsisele tööle lisaks ka fun. Kostis lõbusat naeru, järelikult oli töö ja lõbu käsikäes. Nii peabki olema – õppimine läbi lõbu!

Tööpäeva kolmandas osas tutvustati Euroopa iTec projekti raames välja töötatud hindamismudelit, mille abil saab õpetaja või kool määratleda enda innovatsiooniküpsust ning lähtuvalt sellest planeerida nii kooli arenguvajadusi kui ka konkreetseid tegevusi klassiruumis.

Haridustehnoloogide talvekoolis sai end täis laetud põnevate teadmiste ja maitsvate söökidega. Talvekool lõppes innustavate sõnadega ning pandi paika uus kohtumine ehk siis uus tankla – suvekool. Haridustehnoloogide koolid ongi kui tanklad, kus seisatame koos ning tangime, et ikka sujuvalt edasi liikuda. Ootan juba põnevusega! Seniks püüan kõik uued oskused edasi anda, sest suvekooliks peab ju ruumi tekkima.

Bussiga Tallinna poole sõites sai vaadatud uskumatult positiivse alatooniga filmi „1+1“ ehk “Intouchables”, kus kaks peategelast õpivad teineteiselt elu nautimist. Õpime seda siis meiegi – haridustehnoloogid!

Kokkuvõtte kirjutas Carmen Roomets Saku Gümnaasiumist.

Talvekooli 1. päev

16.jaanuari hommik. Kell on 7.00. Taagepera lossis virguvad unised haridustehnoloogid, et vastu minna teadmisi täis päevale. Hommikusöögilauas kohtab äraseletatud näoga inimesi – kes on kohanud lossihärrat, kes öö veetnud jope kaisus, kes eelmise õhtu tegemistest veel õhinas.

IMG_8992

Nimelt saabumise päeva õhtul ootas haridustehnolooge ees üllatuslik ja põnev töötuba – kohale oli kutsutud Psühhobussi nime alla koondunud Tartu psühholoogiatudengeid, kes tutvustasid eesrindlikku tehnoloogiavidinat – Oculus Rift prille. Interaktiivse psühholoogia-alase eksperimendi käigus oli võimalus sukelduda kolme virtuaalmaailma – hõljuda Islandi maalilises loodudes ja mängida pallimerega. Tugevama närvikavaga haridustehnoloogid said adrenaliiniportsu kätte ameerika mägedel sõites. Huvilistest puudu ei olnud!

Töise päeva alguseks toimunud tutvustusring näitas, et meie hulgas on väga palju huvitava taustaga inimesi:  lauljaid, agronoome, zootehnikuid, üliõpilasi, turvamehi, poemüüjaid jt.

Ingridi juhendamisel võtsime ülevaatamiseks võrgustiku tegemised. Kes kui palju on midagi teinud, kuskil osalenud, midagi uut loonud. Eriti tublid saavad premeeritud reisiga Educa messile, nii et  tuleb tööd teha 🙂

Mõttevahetuse käigus kutsus Inga üles kõiki, kes on rakendanud VOSKi, oma kogemusi jagama, sest, nagu ütles Birgy: ” Euroopa vajab meie abi! See, mis meie jaoks on tavaline, ei ole seda paljude teiste jaoks mitte”.

Järgmiseks arutlesime teemal, mis on haridustehnoloogide koostegemiste eesmärgid, mida me üksteisele tähendame, mida anname. Ühiselt otsisime, milliseid  uus tegevusi võiks HT võrgustik   pakkuda. Välja käidi mitmesuguseid põnevaid ideid, näiteks töövarjuks olemine, IT-firmade külastamine, äpikogumike loomine jne.

Päeva põhilektorid Marina Kurvits ja  Jüri Kurvits astusid meie ette kella 11.30 paiku ning tõstatasid küsimuse: Miks laps ei taha koolis käia, aga tahab õppida? Väiksed lapsed tahavad ise tegutseda, mitte õpetajat kuulata. Gümnaasiumis on asi juba vastupidi. Miks? Kuidas õpetada nii, et lapsel oleks rõõm õppimisest ja ka õpetajal huvitav?

3

Üheks võimalikuks lahenduseks on õpistsenaariumid, mis võiksid aidata õpetajaid oma töö planeerimisel. Õpistsenaarium on õpisisust vaba nn alus, millest lähtudes saab õpetaja  oma tunnile loova ja kaasaegse sisu anda. Sissejuhatuseks anti kuus tööülesannet, toimus tõsine arutelu,  püstitati huvitavaid probleeme, pakuti leidlikke lahendusi. Lisaks kapaga head huumorit (meenutame õpetaja Kutti, õpetaja Leidat jne).

Et omandada vilumus koostada õpistsenaariume, harjutasime nende loomist oma koolituspäeva näitel (vaata näidet), seejärel lõime ise õpiloo (vaata sedagi).

Õhtusöögilauas pealtkuulatud vestlused sisaldasid lausekatkeid: “Väga asjalik!”, “Oli huvitav päev”, “Oh, ma olen täiesti tühi suurest mõtlemisest”, “Keeruline, kuid ideel on jumet” jne.

4

Hoolitama väsimusest jätkus rahval tahet kaasa lüüa kohaliku tähtsusega orienteerumismängus, mille tulemused äratasid kirgi, kuid loodetavasti rahunevad need peagi ja annavad meile põhjuse teha uusi asju veel paremini kui enne, otsida uusi mõtteid ja lahendusi veel innukamalt kui kunagi varem!

Sest Taageperas on koos parimad. Igas mõttes.

Kokkuvõtte kirjutas Airi Aavik Virtsu Koolist